Hei,
eestlane! Ootame Sind külla Lätimaa suuruselt neljandasse väiksemasse
Naukšeni kihelkonda. Lätis me selgitame, et oleme väravateks Mulgimaale.
Et kättpidi tervitada kõiki naukšeni elanikke pead Sa 2387 korda kätt
suruma, ja kohalejõudmiseks Tartust pead läbima 130 km, Narvast aga –
313 km. Lilli küla elanikud jõuavad kohale 10-minutilise jalutuskäiguga.
Miks te peaksite meile külla tulema? Et teada saada, kuidas me elame, et
lätlased ei ole ainult sellised vaesekesed, kellele Eesti kavatseb raha
laenata. Et parandada enda ja oma naise tervist, sest meie teame nooruse
eliksiiri saladust. Et parvetada mööda Ruhja (Rūjas) jõge, nagu seda
tegid muistsed eestlased. Et selgeks õppida õiget vihtlemist saunas,
sest meie kandis räägitakse, et eestlane ei tunne õiget saunavihta. Et
kohata Ruhja kobrast nimega Urmas. Ja veel võiks leida umbes 100 põhjust,
miks Sa peaksid meid külastama. Ja üldse – see on ju Sinu maaa, sest
Naukšeni asub kunagise Sakalamaa lõunaosas. Erilised sõprussidemed meil
on Helme vallavalitsusega. Ja kui Sulle, nagu meie pool riialastele,
tundub, et asume päris maailma veerekese peal, siis maitse meie poolt
pakutavat head-paremat siin, Tallinnas.
Kas Naukšeni Inimmuuseumis eksponeeritakse inimesi? Jah, siin naukšenlane uhkustab,
parandab tervist ja kuulab «Naukšeni diskot». Ka Sina võid saada
osakeseks muuseumi varadest! Siin iga lätlane võib muutuda mulgiks ja
mulk lätlaseks.
Võib olla Sa soovid mõisa kaheksakandilises Juustukojas
natuke lesida võrkkiiges ja manada vaimusilma ette pilti, kuidas siin
kunagi valmisid juustukesed. Aga täiskuu ajal, ning veel mõningate
asjaolude kokkulangemisel, saavad neiud proovida lendamist leivalabida
ja uhmriga, noormehed aga – minna nõiajahile. Kuid ärge väga hoogu
sattuge – praegu asub mõisas Sotsiaalse korrektsiooni keskus «Naukšeni»!
Kui oled väsinud, võid purdel oodata parve «Ruhja
Donald», kuid ole ettevaatlik, et Sind ei lööks pikali Rūja kobras Urmas,
veel võid kosutuseks juua Naukšeni mineraalvett, mis millegi poolest ei
anna alla Baden-Badenis pakutavale, või maitsta salateid, millele on
lisatud SIA «Naukšeni» pressitud rapsi-, linaseemne-, köömne-, küüslaugu-
või tilliõli. Kui kummikud ei ole koju jäänud, võid julgelt minna
tutvuma Jēči kolme loodusrajaga, kus võid kohata vabas looduses elavaid
veiseid ja oma käega katsuda Jēči ürgset kausikujulist kivi. Veel edasi
sõites satud Sa erilisse – Nurmi «vabariiki».
Naukšeni Inimmuseumis saad Sa teada millega Naukšeni
elanikud uhkustavad, kuidas ennast ravivad, mida nad kuulavad ja mida
kuulevad. Sul on võimalus istuda toolil, millel istudes loodi «Naukšeni
Disko», ja Fredis laulab heameelega Sulle kõik 13 laulu!
Kui oled tunnistatud piisavalt heaks, siis arvatakse
Sindki muuseumi kogu-desse!
Veebiaadress: www.cilvekmuzejs.naukseni.lv
E-post: cilvekmuzejs@naukseni.lv
Telefon: +37129359390
.jpg)
Ärgu
teid ehmatagu kiri «Kõrvalistel isikutel asutuse territooriumil
viibimine keelatud», mis on kinnitatud mõisa väravaposti külge – parun
fon Grote vaim ja Naukšeni Inimmuuseum võtavad Sind lahkesti vastu
selles Eesti piiriäärses mõisas. Ja mõned päevad hiljem Sa juba tunned,
kuidas siinsamas akna taga vuliseb pargi purskkaev, kuidas kusagil teise
korruse magamistubades toatüdruk kohendab voodi siidist katet ja kuuled,
kuidas tallis rahutult trambivad paruni hobused.
13-küsimusega lühikursus Naukšeni kihelkonna kohta
.jpg)
1.
Mida kujutab endast Naukšeni kihelkond Lätimaal?
Me asume kunagise Sakalamaa aladel ja oleme väravateks Lätist Mulgi-maale. Meist põhja pool on vaid eesti karud.
2. Millal on Naukšeni kihelkonna sünnipäev?
See on 1.juuli 2009, aga 2007.aasta 11.detsembril Läti Ministrite Kabinet kinnitas muudatused haldusterritoriaalse korralduse projektis, andes loa Naukšeni kihelkonna moodustamiseks Naukšeni ja Ķoņi valdade liitumise teel.
3. Kuidas tekkis inimliik «nauk-šenlane» ja «ķonlane»?
See on arenenud liivlaste, latgalite, eestlaste ja mõnede sakslaste, rootslaste, poolakate, venelaste ristumise tulemusel. Meie ajastu esimestel sajanditel saabusid Läti territooriumile balti hõimud ja suundusid edasi põhja poole ning Ruhja ümruses olevad alad enne 13.sajandit kuulusid Sakalamaa. 1271.aastal Mõõgavendade ordu rüütlid koos latgalite ja liivlastega võitsid Viljandi lahingu ja kihelkond jäi Mõõgavendadele. Tänapäeval kihelkonna kõikidest elanikest rohkem kui 90% on lätlased.
4. Millega saab
«rammu katsuda» ķonlane?Kas Sul on midagi vastu panna Läti suurimale voorele − Ķoņi mäele? Selle pikkus on 9,6 km, laius 2,4 km, suhteline kõrgus 35 m ja absoluutne 92,6 m merepinnast. 2006. aastal Ķoņi mägi kanti Riikliku tähtsusega looduspärandite nimekirja.
5. Kas me kõik nagu aborigeenid elame reservaadis?
Jah, Naukšeni kihelkond asub Põhja-Vidzeme Biosfäärikaitseala territooriumil.
6. Kus meie kihelkonnas võib kõige sagedamini kohata külastajaid?
Ķoņi veskis – keskmiselt 20565 korda aastas.
7. Mitu korda peaks kätt suruma, et tervitada kõiki naukšenlasi ja ķonlasi?
2387 korda ehk 8,5 korda 1 ruutkilomeetril.
8. Mis on Naukšeni disko?
Eriline tantsimisviis, mis tekkis Naukšenis, avastajaks ansambel «Labvēlīgais Tips», levinud kogu maailmas.
9. Kui kaua peaks traktoriga kündma, et üles künda kogu kihelkonna territoorium?
Kui Su traktor tunnis künnaks üles 1 hektari, siis töötama peaksid 28 060 tundi.
10. Kui palju aega kulub, et meieni jõuda?
Liikluseeskirju rikkumata sõidad 3 tundi Tallinnast (221 km), 2 − Riiast (152 km). Lilli ja Taagepera elanikud võivad jalgsi külla tulla. Riialastele tee meieni tundub 2 kaks korda pikem kui naukšenlasel Riiani.
12. Kas meie kandis on elanud lõvid?
Jah, kuni 1919. aastani oli neid neli. Kaks graniidist lõvi viisid kaasa sõjaväelased, aga 2 malmist lõvi elavad praegugi Naukšeni mõisa läheduses.
13. Kas Naukšeni Inimmuuseumis eksponeeritakse inimesi?
Jah, siin naukšenlane uhkustab, parandab tervist ja kuulab «Naukšeni diskot». Ka Sina võid saada osakeseks muuseumi varadest! Siin iga lätlane võib muutuda mulgiks ja mulk lätlaseks.
Ma räägin läti keelt, sa räägid läti keelt!
|
Cilvēkmuzejs – Inimmuuseum Labs saldējums – hea jäätisGaršīgs – maitseRaganu ķeršana – nõiajahtLabu apetīti – head isuLabdien – tereLabvakar – tereõhtustSveiks – ole tervitatud Labrīt – terehommikustLabu nakti – head öödGuli saldi – maga hästiLabus sapņus – ilusaid unenägusidEsi labs – ole hea Negrozies – ära keerutaNespārdies – ära rabeleEsi jauks – ole kenaTu esi jauks – sa oled kenaTas ir mīļš – armas Esi kārtīgs – ole korralik |
Es tevi mīlu – ma armastan sindTu man patīc – sa meeldid mulleJaukus brīžus – meeldivaid hetkiSveicu tevi – tervitan sindNedusmojies – ära vihastaNeļaunojies – ära pahandaJauku dienu – head päevaJauku vakaru – head õhtutDaudz laimes – palju õnneDaudz prieka – palju rõõmuEsi patiess – ole tõemeelneEsi reāls – ole reaalneNeskumsti – ära kurvastaNāc man līdz – tule kaasaBraucam uz Naukšēniem – sõidame NaukšenisseVai tu runā latviski? – Kas sa osakad läti keelt?Es nerunāju igauniski – ma ei räägi eesti keeltEs nemāku igauņu valodu – ma ei oska eesti keelt |